Seltsi aastakoosolek 2020

Seltsi aastakoosolek toimus 15. mail 2020 kl. 11:30-16 veebikeskkonnas Zoom (link saadetud osalemisest teatanute e-postiaadressidele). Kavas:

Karolina Ullman
  • 11.15 Kogunemine Zoomis (link saadetakse registreerunutele enne koosolekut).
  • 11.30-12.30. Külalisesineja vandeadvokaat Karolina Ullman kõneles sarnasustest ja erinevustest Eesti ja Rootsi ärikultuuris. Karolina Ullman on alates 2004. aastast elanud Eestis. Rootsi Kaubanduskoja esinaine Eestis. Samal teemal on ta kirjutanud siin.
  • 12.30-12.45 paus
  • 12.45-13.15 Liina Kümnik “Mõtteid saatkonna ja ERKOSe koostöövõimalustest”.
  • 13.15-13.30 paus
  • 13.30-15.00 ERKOSe aastakoosolek. Kava:
    • Majandusaasta aruande kinnitamine (aruanne saadetud seltsiliikmetele meili lisas. Teema kohta käivad küsimused palutakse saata juhatusele enne aastakoosolekut.)
    • Juhatuse 2019. aasta tegevusaruanne (tegevusaruanne on Majandusaasta
      aruande osa, aga koosolekul kirjeldame seda osa pisut rohkem.)
    • ERKOSe tutvustamise- ja publitseerimistegevused.
    • Liikmelisus.
    • ERKOSe kodulehekülg
    • Ainevõistlus 2021 – kus korraldada ja mis on teemaks?
    • EVÕL – ERKOSel on võimalus kaasa lüüa riiklikul tasemel muuhulgas
      haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 koostamisel. Sellega seoses on
      üles kerkinud muuhulgas küsimused õpetajate atesteerimise ja
      täiendkoolituse kohta. Kas rootsi keele puhul on sellised asjad
      mõeldavad? Kas ülikoolide juures on olemas vastav võimekus neid asju
      korraldada? ERKOSe esindaja EVÕL juures on Helina Puksmann.
    • Koostöösoov Helsinkist.
    • Jooksvad küsimused (palun saata küsimused enne aastakoosolekut!)
    • Uue juhatuse valimine – juhatus jäi valimata.

Rootsi keele ainevõistlus Noarootsi Gümnaasiumis (2020)

6. märtsil toimus Noarootsis 8. üleriigiline rootsi keele ainevõistlus, mille korraldajaks oli Eesti Rootsi Keele Õpetajate Selts, Rootsi saatkond Tallinnas ja Noarootsi Gümnaasium. Sel korral oli teemaks “Eesti ja Rootsi suhted”. Noarootsi Gümnaasium oli taolise ürituse võõrustajaks juba teist korda. Ainevõistlusel osalesid õpilased Gustav Adolfi Gümnaasiumist, Vanalinna Hariduskolleegiumist, Tallinna Saksa Gümnaasiumist ja Pärnu Sütevaka Gümnaasiumist – kokku 48 õpilast.

Rootsi saatkonna I sekretär Linda Nilsson tutvustas lisaks meie riikide vahelisele koostööle ka tööd saatkonnas. Pärnu õpilased kõnelesid kaneelisaiakestega seotud traditsioonist ja neid sai esitluse järel igaüks ka mekkida tänu Rootsi saatkonna peakokale.

Ainevõistlust kajastati ka ajakirjas Sverigekontakt (nr. 2, 2020, lk. 37), Karol-Liis Loik ja Rainer Talvik “Ämnestävling i svenska Estland“.

Õppereis Värmlandi 9.-13. august 2022

Seoses segaste aegadega lükkus reis Värmlandi kaks aastat edasi 2022. aastasse, reisi kuupäevad 9.-13. august 2022. Reis oli lühike, kuid sisutihe.

Programm

  • Väljasõit 9. augustil kl. 14 Tartust;
  • kl. 16:30 – kohtusime kõik Tallinna sadama D-terminali ees bussiparklas. Laev väljus kl 18 (õhtusöögile pääseb alates kl 17.30). Ööbimine B2 kajutites, kui pole makstud lisasummat üksinda kajutis olemise eest (laevapiletid reisihinnas sees);
  • 10. augustil külastasime Alfred Nobeli Björkborni ja Gustaf Frödingi Alsteri härrastemaja. Teel söögipeatus/jalasirutuspaus ning ka Alsteri härrastemajja oli tellitud väike võileib ja kohv (kõik need väljaminekud on reisihinnas sees). Õhtul jõudsime hotelli
    Best Western Gustaf Fröding ning oli aega minna tutvuma ka Karlstadi linnaga (hotell samuti reisihinnas).
  • 11. augusti ennelõuna veetsime Karlstadi ülikoolis, kus meile pakuti ka kohvi-teed ja võileiba, fika. Lõunasöögi sõime kesklinnas (või kasutasime aega Akademibokhandelnis käimiseks).
  • 11. augusti pärastlõunal külastasime Värmlandi tuntud kunstniku Lars Lerini galeriid Sandgrunden, kus oli muuhulgas üleval T.M. Norra kuninganna Sonja näitus. Sealt suundusime edasi Selma Lagerlöfi Mårbacka mõisa, kus meid võttis vastu kohalik giid. (Kõik eelnimetatu sisaldus reisihinnas). Õhtul naasime Karlstadi ning jalutasime paar tundi linnas, vaadates Jessica Erikssoni ja Stefan Holmiga koos olulisemaid skulptuure ja hooneid linnas.
  • 12. augustil alustasime tagasisõitu Stockholmi poole, peatudes esiti Kristinehamnis Picasso-skulptuuri juures. Edasi viis tee Örebrosse. Tutvusime Hjalmar Bergmani Wadköpinguga, jõudsime jalutada ka linna renessansslossi ümber ning sõime lõunat huvitavas restoranis endises veetornis Svampen (sisaldus reisihinnas). Jõudsime Stockholmi Värtahamnenisse veidi pärast kella 16.
  • Tagasi Tallinnasse jõudsime 13. augusti hommikul. Buss jätkas Lõuna-Eestisse.

Reisi hind 320 EUR. (Lisandusid söögid laevas vastavalt soovidele). Hinnas sisaldus:

  • 2 ööd laevas B2 kajutis;
  • 2 ööd hotellis 2-stes tubades ja 2 hommikusööki;
  • muuseumipiletid;
  • üks lõunasöök;
  • buss kogu reisi vältel.

Kui oled Facebooki kasutaja, vaata ka reisi kohta tehtud ürituse linki, kus on pilte ja linke.

Artikkel reisi kohta avaldati ajakirjas Sverigekontakt (nr. 3, 2022, lk 20-21).

 

Sügisene pärastlõunaseminar Tallinna Ülikoolis

8. novembril 2019 kl 13-17 toimus Tallinna Ülikooli ja Eesti Rootsi Keele Õpetajate Seltsi koostöös pärastlõunane seminar Tallinna Ülikoolis (Mare õppehoone, ruum M-649 6. korrusel, riided anda riiehoidu Astra õppehoones).

Programm

13.00 Tervituskohv
13.30 – 15.00 Rootsi täna. Christer Tegemo, õpetaja, Billströmska folkhögskolan
15.15 – 16.45 Inspiratsiooniettekanne/töötuba õppematerjalidest rootsi keele kui teise keele õpetamisel. Elo Henn, SFI, Hermods AB direktor.
16.45 – 17.00 Kokkuvõtted.

Christer Tegemo (Billströmska FHS) rääkis meile kõige tulisemates aruteluteemadest, mis on hetkel Rootsis aktuaalsed. Algatuseks võttis ta paari sõnaga kokku viimaste riigipäevavalimiste tulemused ja valitsuse moodustamise printsiibid. Esmakordselt maailmavaateliselt erinevad parteid hakkama valitsuses koostööd tegema, kuna SD-ga ei soovita koostööd teha. Samas on arvud ja protsendid kõnekad – piisab ühest riigipäevaerakonnast, kes hakkaks nendega koostööd tegema, kui võiks tekkida uus valitsus. Kõige aktuaalsemad teemad, mille Christer Tegemo välja tõi, mida ta vaagis ning millele erinevaid vaatenurki pakkus, olid:

  • kliima;
  • sisseränne;
  • riigi võlg vs heaolupoliitika;
  • julgeolek riigis: plahvatused ja õhkimised;
  • koolisüsteem.

Elo Henn (SFI Hermods AB) oli seltsile tuttav juba kevadisest seminarist. Seekord olime palunud tal tutvustada erinevaid keeleõppe materjale. Elo saabus kohale suure ja raske kohvriga. Sissejuhatuseks arutlesime pisut teemal, kui palju keegi õpikut kasutab – peamise vahendina, abivahendina või ei kasutagi. Ta näitas meile ka intervjuusid õpetajate ja õpikute autoritega, kus nemad rääkisid õpikute kasutamisest – nii poolt kui vastu. Elo tutvustas meile paljusid õpikud ja veebilehti, kust leiab vastavatele õpikutele veebitoeharjutusi, videoid jms. Muuhulgas viitas ta meie vanale tuttavale kreativpedagogik.se lehele, kus oli siiski ka üllatusi. Materjalide küllus turul võtab silme eest kirjuks, ka Elo kokkuvõtte järel, kus ta tutvustas materjale, mis talle või tema kooli õpetajatele sobivad, oli nimekiri olemasolevatest huvitatavates materjalidest üsna pikaks kasvanud. Sellegipoolest oli ettekanne väga inspireeriv. (Mõned nimetatud materjalidest: Gilla svenska, Språkvägen, Svenska i fokus, Vardagssvenska, På spåret, Svenska dag för dag, På tapeten, Vägen till Sverige, Vi ses! Vi hörs!, Goda grunder, Snacket går vidare, Ordbildning från grunden, Klara ordtest, Språklära. Partikelverb, Svenska till max, Se upp! (partikelverb), Sagor och sanningar, Torun Eckerbomi Etablera sarjast Tala jne. Eraldi tõi ta välja oma lemmiku Anna Tebelius Bodini raamatu Vad varje pedagog bör veta oma hjärnan, inlärning och motivation“).

Seminari järel nautisime maitsvat õhtusööki restoranis Farm.

Täname korraldajat Kristiina Levorato-Tedremaad!

Baltimaade rootsi keele õpetajate konverents Riias

Iga-aastane Baltikumi rootsi keele õpetajate konverents toimus sel sügisel 3-5 oktoobril 2019 Riias (NB! neljapäevast laupäevani!). Konverentsi korraldas Riksföreningen Sverigekontakt koostöös Rootsi Instituudi ja Rootsi saatkonnaga Riias.

Konverents toimus hotellis Mercure Riga Centre, mis asub kaunis 1901. aastast pärinevas juugendhoones 400 meetri kaugusel vanalinnast. Mercure Riga Centre’is on ka SPA ning fitnesskeskus on külastajatele avatud ööpäevaringselt.

Aadress: Elizabetes iela 101, Rīga.

Konverents algas vastuvõtuga Rootsi saadiku residentsis ( J. Alunana iela 7) 3. oktoobri õhtul. Lähemalt programmi kohta korraldaja koduleheküljel.

Konverentsil kõlasid ettekanded:

  • Lars Bergman, Riksföreningen Sverigekontakti peasekretär: “Riksföreningen Sverigekontakt informerar. “
  • Monika Rönngren, Rootsi Instituudi koordinaator: “SI informerar”.
  • Stefan Eklund, Borås Tidningu peatoimetaja: “Massmedia idag”,
    ”Ny svensk litteratur på 2000-talet” .
  • Ola Karlsson, Språkrådet: “Vad händer i språket? Aktuella språk- och skrivregelsfrågor”.
  • Anders Olsson, Läti ülikooli rootsi keele lektor: „Tankar om arbetet som svensklärare“

Ühine jalutuskäik Läti ülikool 100 üritusele.
Ivars Orehovs, dotsent, Läti ülikool, Riga: “Historik om svenskundervisningen på universitetet och Konungen Gustaf V vistelse 1929.”

Grupitöödena arutati teemadel „Så här kan man arbeta med massmedia i undervisningen“ ja „Hur kan man arbeta med litteratur i undervisningen?“

Töötubades arutati järgmistel teemadel:
a) õppematerjalid– läbiviija: Ieva Krumina
b) Rootsi keele õpetamine ülikoolis – läbiviija: Monika Rönngren


Svensklärare från Estland besökte Gotland


Svenskalärare från Estland vid Nationaldagsfirandet vid Roma Kungsgård 6 juni 2019. Foto Riina Noodapera

En mindre grupp svenskalärare från Estland besökte Gotland 6-9 juni bland annat för att uppleva hur man firar Sveriges Nationaldag och försöka få till ett skolbesök mitt i den vackraste försommaren, där studentfirandet närapå överskuggar firandet av 6 juni.
På programmet stod även en stadsvandring, besök på Estlands Honorärkonsulat med “svenskinspirerad” nationaldagslunch och det officiella Nationaldagsfirandet på Roma Kungsgård. Dessutom ägnades vistelsen på Gotland åt att bese ön från norr till söder och att prata svenska. Eftersom det var språkintresserade människor på besök ägnades tid åt att bekanta sig med Gutamålet, bland annat genom boken ABC-bok i Gutniska med högläsning och en del annan litteratur. Gotländsk matkultur stod på önskelistan så lammsmäcka och saffranspannkaka fick ingå i menyn. Ett skolbesök på Solbergaskolan hanns med fredagen den 7 juni som var mycket uppskattat. Lärarna från Estland konstaterade att det var intressant att se hur många män som jobbade i skolvärlden i Sverige, där lärarkåren i Estland nästan uteslutande består av kvinnor. Besök vid minnesplatsen i Slite och eken som planterades till Estlands 100-årsminne hanns också med.

De besökande svensklärarna var från Pärnu, Tartu och Tallinn och undervisade på olika nivåer. Den mest kända svenskundervisande skolan i Estland är ändå skolan i Birkas/Pürksi, Nuckö gymnasium i de tidigare svensktalande delarna i kustområdet kring Haapsalu i västra Estland. Det pratades en del om värdet av att kunna svenska i Estland då många företag har affärsutbyte med svenska företag, ett språk som man inte i första hand väljer som främmande språk i skolan idag men som har framtiden för sig om affärskontakterna utvecklas i samma takt som nu mellan företag i Sverige och i Estland.

Lärarna som besökte Gotland var Kristina Mullamaa, Anne Roovere, Triin Lind, Kai Sommer
och Helina Puksmann.

Text: Riina Noodapera Estlands Honorärkonsul på Gotland

Kohtumine õpetaja Mall Liivaga

Täna, 10. juulil 2019, oli Kail harukordne võimalus kohtuda endise ERKOSe liikme ja Pärnu Ühisgümnaasiumi inglise ja rootsi keele õpetaja Mall Liivaga.

Kohtumine sai teoks tänu mälestuste kogumise võistlusele, mille algatas meie seltsi juhatuse liige Kristina Mullamaa. Kuna minu osaks oli kirjutada rootsi keelest Pärnu piirkonnas, siis ärgitas see mind sisserännanuna tutvuma kohalike endiste rootsi keele õpetajatega, kellega mahuka töö kõrvalt muidu pole olnud mahti tuttavaks saada kui nüüd, suvevaheajal.

Mall Liivaga kohtusime suvepealinna hinnatud kohvikus Supelsaksad, kus rääkisime ERKOSe algusaastatest ja kuidas tollane tegevus sarnanes ja/või erines praegusest ajast. Kohtumine oli soe ja südamlik ja siinkohal julgustan meie seltsi praeguseid tegusaid liikmeid ka ise sarnaseid kohtumisi ette võtma oma piirkonna inimestega ja sellest ka seltsile teada andma.

Hoiame ühendust!

Sooja suve meile kõigile! 🙂

Kai

Õppereis Gotlandile 6.-9. juuni 2019

6. juuni: Visby & Roma

Foto: Ruth Laidmets

Foto: Ruth Laidmets

Visby linnaekskursioon. Jalutuskäik läbi ajaloo. Visby vanalinn on olnud UNESCO maailmapärandi nimekirjas juba 1995. aastast saadik. Peaaegu iga hoone, vareme ja paiga kohta võib rääkida mõne loo või huvitava legendi. Aukonsul Riina Noodapera juhtimisel.

Sel päeval on programmis ka Rootsi lipupäeva pidustused ja üritused Roma asulas (cirka 20 km Visbyst). Aukonsul korraldab minibussi ning avab tausta, selgitab kombeid.

7. juuni : Solbergaskolani külastus + ekskursioon Lõuna-Gotlandile giidi juhtimisel

Külastus kooli Solbergaskolan Visbys ning Lõuna-Gotland kohaliku reisibüroo giidi ja bussiga.

Sudret – ekskursioon Lõuna-Gotlandile giidi juhtimisel

Foto: Guteinfo

Foto: Guteinfo

Följ med på en utflykt till öns södra spets! Söder om Visby passerar vi Högklint, en av Gotlands högsta klintar. Härifrån har ni en magnifik utsikt och ni får en fin vy över Visby. Turen går utmed den vackra västkusten, vi kan t ex göra ett stop vid Koviks fiskeläge i Sanda med ett fiskerimuseum. Djupvik hotell välkomnar er för lunch denna dag med underbar havsutsikt. Efter lunchen så fortsätter turen söderut utmed den vackra Ekstakusten med utsikt över Karlsöarna. Landskapet på södra Gotland är präglat av tusenårigt jordbruk, med gott om betesmarker för lamm, kor och hästar. Även idag är jordbruket en viktig näring på ön och gotländska matprodukter och lammskinn håller högsta kvalité. I Vamlingbo prästgård finns Lars Jonsson Museum, där visas ett stort urval originalkonstverk ur konstnärens egna samlingar och vi ordnar gärna en visning för er. Via den vackra vägen vid Kettelviken & naturreservatet Husrygg når vi Hoburgen vid Gotlands sydspets. Här på ”Sudret” kan vi bl.a. erbjuda besöksmål som Hoburgens fyr, Körsbärsgården, Holmhällars raukområde, Bottarve museigård eller Öja kyrka. Utifrån era önskemål om besök så planerar vi även in ett uppehåll för eftermiddagskaffe. Från Sudret tar vi sedan vägarna inåt landet hem till Visby. Om ni önskar så kan vi göra ett stop i ett vackert Gotlandsänge, i en gårdsbutik med lokala produkter eller hos någon av öns duktiga hantverkare Tid: 8h

8. juuni: Põhja-Gotland ja Fårö 

Riina Noodapera kirjeldus: Saare põhjaosa. Väskinde Gotlandsdelikatesser ja lambivabrik. Stenkyrka rataskalme, Tingstäde kirik ja maalune fort, Tingstäde järv ja kõik mis sellega seotud. Sealt edasi läbi Slite ja vaatame Eesti põgenike mälestusmärki, lubjakivikarjääri. Fårösundi poole. Lõunatame. Võib-olla jääb tee peale mõni tore talupood. Fårö saarele. Vaatame Fårö kirikut ja Bergmani hauda, teeme tiiru raukade piirkonnast läbi ja külastame Bergmancenterit teel linna poole tagasi. Teel tagasi Bro kiriku juures väikene stopp.

Foto: Tuukka Ervasti (imagebank.sweden.se)

Foto: Tuukka Ervasti (imagebank.sweden.se)

En heldagstur till vackra Fårö. Följ med oss i Ingmar Bergmans fotspår på vackra, vilda Fårö! Detta är en heldagstur till Fårö där du förutom den egenartade naturen och det omskrivna ljuset får höra den spännande historien om Ingmar Bergmans karriär som filmskapare. Vi besöker de kända raukfälten vid Langhammars och Digerhuvud, ett måste för både filmälskaren och den naturintresserade. Längs med vägen till & från Fårö kommer vi att göra ett par intressanta uppehåll där vi t ex kan besöka Bro Kyrka, en av öns nästan 100 medeltida kyrkor och Bungemuseet. Kulturhistoriska museet i Bunge är ett av Sveriges största friluftsmuseer med en stor samling gotländska byggnader och miljöer. Samlingen är uppbyggd kring tre gårdar, 1600-talsgården, 1700-talsgården och 1800-talsgården med hus och miljöer från Gotland. På Bungemuseet finns därutöver ett antal kulturhistoriskt intressanta äldre byggnader från den gotländska landsbygden som visar byggnadssätt och levnadsförhållanden före 1900-talet. På hemresan kan vi göra ett besök hos Skulpturfabriken där ni får träffa skulptören och formgivaren Stina Lindholm.

Meie endi luuletaja Anne kirjutas pärast reisi niimoodi:

Vallmoängen pryder vägen,
lamm som betar i ett fält.
Och så blåeld, helt säregen
under molnfri himlatält.

Väderkvarnens breda vingar
nuddar sommarvindens hand
som tar tag i fiskebåten,
sakta driver den mot land…

Anne Roovere

 

Aktus 10. mai 2019: Eesti ja Põhjamaade koostöö taastamine ja Põhjala keelte õpetamise traditsioon Eesti koolides 1988-2019

Head õpetajad!

Kestab mälestuste kogumine Eesti-Põhjala koostööst uuel iseseisvusajal ning selle raames Põhjala keelte õpetamisest Eesti koolides uuel iseseisvusperioodil 1988-2019. Aitäh kõigile aktiivselt kaasa lööjatele ning neile, kes oma artiklid juba saatnud on!

Ka sellel kevadel saame taas kokku Tartus! Väikesel kokkusaamisel 10. mail kuulame ettekandeid rootsi keelee õpetamise kohta erinevates Eesti piirkondades uuel iseseisvusajal, 1980ndatest tänaseni. Laulame kevadelaulu ning arutame koos õpilastega Põhjala keelte õppimise rollist tänapäeva Eestis. (Vt. programmi altpoolt).

Täname Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindust Eestis ja selle Tartu filiaali koostöö ning toetuse eest.

Ürituse sihtrühm on Põhjala keeli õpetavad õpetajad ja õpilased Eesti koolides, keskkoolides ja kõrgkoolides. Väga teretulnud on aga kõik, kes teemat südames hoiavad ja Põhjala keelte õpetamise hoidmise ja arendamise vastu huvi tunnevad! Kohtumiseni Tartus!

Madis Kanarbik. Foto: UTTV

Madis Kanarbik. Foto: UTTV

„Eesti 101, Eesti ja Põhjamaade koostöö taastamine ja Põhjala keelte õpetamise traditsioon Eesti koolides uuel iseseisvusperioodil 31  (1988-2019)“

* Sissejuhatus ja muusikaline tervitus

11:00-11:05 Sissejuhatus

Nõo kiriku meesansambel. Foto: UTTV

Nõo kiriku meesansambel. Foto: UTTV

11:05-11:20 Madis Kanarbik, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse Tartu filiaali juhataja Minu Põhjala/ Mitt Norden

11:20-11:30 Nõo kiriku meesansambel

*1. Üldpilt: rootsi ja soome keel

Juta-Tiia Mägi. Foto: UTTV

Juta-Tiia Mägi. Foto: UTTV

11:30-11:40 Juta-Tiia Mägi, Gustav Adolfi Gümnaasium Tallinnas Rootsi keele õpetamisest Eesti uuel iseseisvusperioodil – Gustav Adolfist ERKOSeni

11:40-11:50 Juha-Matti Aronen, Tartu Ülikool Soome keele õpetamisest Eesti uuel iseseisvusperioodil: Koostöö viis lahenduseni!

*2. Rootsi keel piirkonniti + norra keel

12:00-12:10 Inna Rosar, Noarootsi Gümnaasium Noarootsi fenomen

Foto: UTTV

Foto: UTTV

12:10-12:20 Kristiina Punga Treffneri Gümnaasiumi õpilased Rootsi keel Tartu piirkonna koolides uuel iseseisvusajal

12:20-12:30 Kai  Sommer, Pärnu Sütevaka kool Rootsi keel Pärnu piirkonnas ja ERKOS täna ning homme

Foto: UTTV

Foto: UTTV

*3. Rootsi keel üldkeelena (keelekeskus) ning erialana (Skandinavistika) kõrgkoolis (TÜ)

12:30-12:40 Kristina Mullamaa õpilased ja välistudengid Tartu Ülikoolis Varför läser vi svenska i Tartu?

* Avslutning och musik

12:50-13:00 Vi sjunger “Idas sommarvisa” tillsammans

*******

13:05-14:30 NMR vastuvõtt (kutsetega) (TÜ kunstimuuseum ülikooli peahoones)

ERKOSe aastakoosolek 3. mail 2019

ERKOSe aastakoosolek toimus reedel, 3. mail 2019, kell 11.00-15.00 Gustav Adolfi Gümnaasiumis.

Programm:
11.00-12.30 Elo Henn. Elo on töötanud SFI kooli direktorina (Hermods SFI Alvik) ja enam kui 20 aastat SFI õpetajana. Kuna Elo on pärit Eestist, siis on tal hea ülevaade nii Eesti kui Rootsi keeleõppe traditsioonidest ja ta saab anda mõningaid ideid ja praktilisi näpunäiteid selles valdkonnas. Rahastuse tema osavõtuks meie aastakoosolekul oleme saanud Rootsi suursaatkonnalt Tallinnas. TÄNAME!

Elo kõneles SFI õppest Rootsis, kui palju tunde millistele sihtrühmadele riigi poolt ette on nähtud, näitas videolõike võimalikest tundidest ja soovitas vaadata ka Hermods SFI Alviki facebooki lehel olevaid videoid ning artiklit, mis räägib ühe nende õpetaja, Uta Kovacsi õpetamismetoodikast (ilukirjanduse kasutamine õppetöös, lugemine).

12.30-12.45 Paus

12.45-13.30 Kadi-Riin Haasma-Jõerand. Kadi-Riin rääkis Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni korraldatud tõlkevõistlusest, kus selle aasta tõlkepaaride seas oli ka rootsi keel. See teema oli tihedalt seotud rootsi kirjanduse tõlkimise hetkeseisu ja kirjastusmaailmaga, millest samuti rääkisime.

13.30-13.45 Paus

13.45-15.00 ERKOSe aastakoosolek. Päevakava:

  • Majandusaasta aruande kinnitamine. Kõik olid tulemustega rahul, kinnitati ühehäälselt.
  • Juhatuse 2018. aasta tegevusaruanne. Saime ülevaate möödunud aasta üritustest, tegevustest ja mõtetest.
  • Liikmelisus.
  • Juhatuse koosseis ja tegutsemispõhimõtted. Juhatus valiti eelmisel aastal kaheks aastaks ja kõik on nõus, et jätkame (vähemalt) aasta sama juhatusega.
  • Ainevõistlus 2020. Otsustasime korraldada ainevõistluse 6. märtsil 2020 Noarootsi Gümnaasiumis ning teemaks oleksid Eesti ja Rootsi suhted. Küsimuste kokkukoondamise ja vormistamisega tegelevad Liina ja Ruth. Ilmselt saab siinkohal kasutada ka SOV abi (vt. järgmine punkt).
  • Koostöö seltsiga SOV.
  • ERKOSe kodulehekülg. Koduleheküljega tegeleb praegu kõige rohkem Ruth, mistõttu uudiste ja teadete ülespanekuks palutakse tekstid saata temale, koopia Kaile.
  • Seltsi edasised plaanid: Õppereis Gotlandile 2019, Helsingi Rootsi teatri külastus (Khemiri Vi som är hundra) 9. novembril 2019 ja muu.
  • Jooksvad küsimused.

Kõigile kohaletulnutele jagati väike üllatus – seltsi uue logoga riidest kott ja pastakas!

…………

Aastamaksust. Kõigil, kes seltsi aastamaks tasumata, palume seda teha esimesel võimalusel. Seltsi pangarekvisiidid:
Saaja: Rootsi Keele Õpetajate Selts
Konto: EE452200221023602251
Summa: 10€
Selgitus: Aastamaks 2019