Teatrikülastus Helsingi Rootsi teatrisse (9. november 2019)

 

9. novembril 2019 käisime ühisel kultuurireisil Helsingis. Päevakava oli tihe ja sisukas. Reisi ajendiks oli rootsi kirjaniku ja draamakirjaniku Jonas Hassen Khemiri näidendi “Vi som är hundra” lavastus Helsingi Rootsi teatris. Meie külastasime päevast etendust (kl 14, 2019). Meid oli kokku 24 teatrihuvilist. 

Ajakava:

  • 6:45 Kogunesime D-terminali piletikassade juures.
  • 7:30-9:30 Tallink Silja (väljumine D-terminalist, laevasõit 7:30-9:30).
  • 10:15-11:30 külastasime Helsingi uut raamatukogu Ood (giid Camilla Nemlander-Sjöberg).
  • 12-13 lõuna omal käel.
  • 14:00-15:15 teatrietendus Jonas Hassen Khemiri “Vi som är hundra” Helsingi Rootsi teatris.
  • 16-18 Vaba aeg. 
  • Tagasi tulime laevaga 19:30-21:30 (õhtusöök laeval).
Foto: Tuomas Uusheimo

Foto: Tuomas Uusheimo
Källa: https://www.architecturalrecord.com/articles/13931-helsinki-central-library-oodi-by-ala-architects

Oodi raamatukogu asub Helsingi linna mõttes väga tähtsas keskuses – ühelt poolt raudteejaama läheduses, teisalt Tölö lahe ääres, mille teisel kaldal on parlamendihoone ja Finlandiatalo. Lisaks asuvad samas hoonetegrupis veel Muusikamaja, Sanoma hoone ja Kiasma. Meie giid Camilla Nemlander-Sjöberg rõhutas, kui palju pakkumisi laekus arhitektuurikonkursile ja millist rõõmu tegi, kui selgus, et võiduprojekti autoriteks osutusid soomlased: Antti Nousjoki jt. arhitektuuribüroost ALA Arkitekter. Ehitusjärgus ja projekteerimisel rakendati äärmiselt demokraatlikke meetodeid – linnarahvalt küsiti, mida nad sooviksid raamatukogus näha, millised teenused oleksid vajalikud jms. Kui veebiküsitlustele enam ideid juurde ei tulnud, küsiti inimestelt tänaval. Tulemuseks on avar dünaamiliste joontega hoone, mis on sisustatud erinevate mõtteliste keskustena, mis võitis muuhulgas maineka auhinna Public Library of the Year 2019. Raamatukogu avati Soome vabariigi 100. aastapäeva auks päev enne rahvuspüha 5. detsembril 2018 – seega vähem kui aasta tagasi.

Kui esimesel korrusel asuvad restoran, turismiinfo ja lühikese laenutustähtajaga populaarse kirjanduse laenutus, siis teisel korrusel paiknevad erinevate tegevuste ja teenuste ruumid. On võimalik rentida õmblusmasinaid, õmbluskomplekte, printida 3D-printeriga, broneerida koosolekuruume, stuudioid, kööki, istuda vaikses rohelise taimeseinaga nurgas või astmikul.

Juba oma asukoha tõttu linna keskel ja raudteejaama lähedal on raamatukogu väga populaarne kohtumispaik. Kolmandal korrusel on madalad riiulid raamatutega, ruumi ümbritseb igast küljest klaasseinad, mis on keraamiliste lund meenutavate täppidega kaetud – need täpid on välja arvestatud varjama otse sissepaistvat päikest valgemal ajal.

Lugemisnurkades katsid põrandat erinevad temaatilised vaibad. Näiteks oli ühel kujutatud Aleksis Kivi tuba ülaltvaates. Ühes nurgas oli laste ala – lastekirjandus, mängupaik ja muinasjututuba. Vaated raamatukogusaalile ja aknast Tölö lahe poole olid imeilusad. Kohalikele elanikele, kes hangivad endale Helmet-kaardi, on enamik teenuseid ja ruumide broneerimisi tasuta. Kui meil on mõni koostööpartner Helsingis, saaksime korraldada koosoleku või seminari seal. Miks mitte?

Lõunapausi kasutasid inimesed erinevalt, aga üldjoontes kujunes kesklinnas asuv Akadeemiline raamatupood magnetiks, mis tõmbas kõiki erineval ajal ligi. Kogu grupi peale kokku ostetud raamatute hulk oli aukartustäratav. 

Kell 14 päeval käisime Helsingi Rootsi teatris, mis on imeilus hoone kesklinnas. Tegelikult asus samas kohas kunagi legendaarne Engeli teater (1827) mille projekteeris Helsingi kontekstis väga oluline arhitekt Carl Ludvig Engel. Paraku jäi see juba 19. sajandi keskpaigaks liiga väikeseks. Uus teatrihoone telliti arhitekt Georg Theodor Chiewitzilt (1860), kuid see hoone hävis üsna pea tulekahjus ning uue arhitektiks oli Nikolai Benoit Venemaalt, hilisema laiendusega tegelesid 1930ndatel Soome kuulsad arhitektid Eero Saarinen ja Jarl Eklund. Seega viibisime väga ajaloolises hoones. Etendus toimus Amose laval – see lava on nimetatud Amos Anderssoni auks, kes tegeles uue teatrihoone fassaadi kujundamisega ja kelle auks on nimetatud ka Helsingi uus kunstihoone Amos Rex.

Natalie Ringler lavastas Jonas Hassen Khemiri näidendi Vi som är hundra Rootsi teatris 2019. aasta sügisel, esietendus toimus 3. oktoobril.  Osades Anna Hultin, Cecilia Paul ja Helen Willberg. Lavastaja Natalie Ringler on öelnud, et ei soovi lavastusele anda ühtegi epiteeti: sõltub inimesest endast, kuidas ta etenduse vastu võtab – tegemist on kas koomikaga vürtsitatud tragöödiaga või kurvameelse komöödiaga.

(c) Fotografi: Pierre Björk

(c) Fotografi: Pierre Björk

Ka meie seas oli erinevaid arvamusi, aga üldine mulje paistis olevat positiivne – mõtteainet oli palju, huvitavad lavastuslikud ja lavakujunduslikud nüansid andsid Khemiri täpsele tekstile väga palju juurde. Mõnevõrra üllatas, et etendus anti puhtas soomerootsi keelevariandis (mitte riigirootsi keeles soomerootsi hääldusega), isegi kohanimed olid Soomega seotud. 

Näidendist kirjutatakse teatri kodulehel rootsi keeles nii: Jonas Hassen Khemiri “Vi som är hundra”

Möt tre kvinnor på AMOS-scenen. En revolutionär, en flexibel maka och mor, och en sanningssökare. Är de tre kvinnorna en och samma person? Eller är de egentligen hundra?
 
Kvinnorna berättar om hur de reser, gifter sig, skriver radikal poesi, studerar och kämpar för politisk förändring. Men vilken historia ska vi tro på?
 
Följ med till dramatikern Jonas Hassen Khemiris nyckfulla, lekfulla och provocerande värld. En underhållande, bländande och farlig värld där allt är möjligt men ingenting är bestående. Khemiri genomskådar allas våra liv, våra hemligheter och lögner, våra drömmar och illusioner.
 
Pjäsen ger röst åt en ordlös känsla som många bär på. Vem är jag egentligen? Och vem skulle jag ha varit om jag valt en annan väg i mitt liv? Är det möjligt att vända om, börja på nytt? Kan jag förlåta mig själv?
 
Vi som är hundra belönades med Hedda-priset för Årets bästa föreställning i Norge 2011. Föreställningen regisseras av Natalie Ringler.
 

Foto: Ruth Laidmets

Pärast teatrikülastust liiguti ringi taas omal käel ja erinevates kohtades. Väiksem grupp liikus edasi HAM-i ning külastas näitusi Tove Janssoni pannoodest, Ellen Thesleffi maalidest, meeleoludest teise maailmasõja ajal skulptuuris, maali- ja fotokunstis, ja sugudesegadusest fotokunstis.
 
Reisi võib lugeda kordaläinuks. Sombuse novembripäeva kohta oli see üllatavalt helge ja tore kultuuri täis päev.

Video: miks õppida rootsi keelt?

2018. aastal valmis Rootsi saatkonna algatusel videofilm, mis tutvustab rootsi keele oskuse kasulikkust mitmesugustes rahvusvahelist suhtlust eeldavates ametites. Filmi võib vabalt levitada rootsi keele huviliste seas. Rahastada aitas Riksföreningen Sverigekontakt.

Ainevõistlus 2019 Pärnus

Esmakordselt toimus Pärnus rootsi keele ainevõistlus. Ettevõtmine leidis aset reedel, 15. märtsil 2019 ja sellest võttis osa 42 õpilast viiest erinevast koolist.

Ainevõistlust on korraldatud rootsi keelt õppivatele gümnasistidele aastast 2013 ja seega oli sel aastal toimunu seitsmes kord. Varem on ainevõistlust korraldatud Gustav Adolfi Gümnaasiumis, Noarootsi Gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis. Sedapuhku jõudis järg Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi kätte.

Igal aastal on ainevõistlusel erinev teema, näiteks nagu Eesti ja Rootsi suhted, Rootsi kultuurigeograafia, muusika ja film ning sel aastal oli teemaks tuntud rootslased. Küsimusi oli tänavu 24.

Võitjad 2019 olid järgmised:
Jätka lugemist →

Eesti rootsi keele õpetajate selts on 15-aastane

2018. aasta oli Eesti rootsi keele õpetajate seltsi (ERKOS) jaoks juubeliaasta. Selts loodi 4. aprillil 2003 ning sellesse kuulub pisut üle poolesaja entusiasti, kelle tegevus on seotud rootsi keele ja kultuuriga. Lisaks rootsi keele õpetajatele on liikmete hulgas näiteks tõlke, tõlkijaid ja giide, kultuurisekretär ja riigiametnik.

Seltsi eesmärkide elluviimiise eest on aastate jooksul hea seisnud juhatuse esimehed Juta-Tiia Mägi, Eva-Tiina Põlluste ja Kai Sommer. ERKOSel on aastatepikkune meeldiv koostöö Rootsi Suursaatkonnaga Tallinnas, Soome rootsi keele õpetajate seltsiga, ühinguga Riksföreningen Sverigekontakt ja mitme ettevõttega Eestis.

Koos on korraldatud nii mõnigi õnnestunud üritus. Traditsiooniks on saanud koolitused ja kohtumised kultuuritegelastega. Üheks suuremaks ettevõtmiseks võib pidada nädalast keelelaagrit Noarootsis, mil tutvuti erinevate keeleõppe meetoditega ning tehti ka praktilisi ülesandeid. Näiteks töötati põhjalikult läbi Rootsis välja antud põhikooli tasemele sobiv õpik, millele koostati hulk lisamaterjale. Viimasesse, 5. novembril Tartu Ülikoolis toimunud koolituspäeva mahtus andragoogikaspetsialisti Erle Nõmme interaktiivne loeng muutunud maailmast ja õpetaja tegevusmudelitest, seltsi liige Yvonne Leipalu tutvustas uusi väljendeid ja sõnu ning enamesinevaid eksimusi keelekasutusel, professor Daniel Sävborg andis ülevaate Rootsi kultuuri õpetamisest Tartu Ülikoolis. Plaanis on koolitused tõlgi ja tõlkija tööst.

ERKOS korraldab suviti õppereise sellistesse paikadesse, kus kõneldakse või on varem kõneldud rootsi keelt. Nii on reisitud Ruhnu saarele, Helsingisse ja Ahvenamaale. Juubeliaastal viis reis seltsi liikmed Rootsi pealinna Stockholmi. Neil reisidel tutvutakse lisaks vaatamisväärsustele kindlasti ka mõne kohaliku kooliga. Stockholmis külastati kolme kooli: Stockholmi Eesti kooli, Fruängeni kooli ja Vasa Reali. Juuni algul reisitakse Gotlandile.

Kuuel kevadel on gümnaasiumiõpilased saanud võimaluse mõõtu võtta rootsi keele ainevõistlusel, mille teemadeks on olnud kord tuntud rootslased, kord Rootsi geograafia, siis muusika või film. Ainevõistlus on toimunud nii Tallinnas, Noarootsis kui ka Tartus. Ainevõistluse järel on osalejad kohtunud huvitavate kultuuritegelastega ning päev on lõppenud ühislaulmise, -mängude või -tantsudega. Käesoleval aastal toimub ainevõistlus 15. märtsil Pärnus, Sütevaka Humanitaargümnaasiumis ja selle läbiviimisel on otsustanud kaasa lüüa ühingu SOV (Svenska Odlingens Vänner – eesti k. Rootsi Hariduse Sõbrad) liikmed.

Lisaks ERKOSe üritustele on seltsi liikmed sügiseti osa võtnud Baltikumi rootsi keele õpetajate konverentsist ja erinevatest seminaridest. Vahel käiakse koos kinos ja teatris ning korraldatakse muid ühiseid rootsi keele ja kultuuriga seotud ettevõtmisi.

24. oktoobril astus ERKOS EVÕLi (Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu) liikmeks.

Inna Rosar

Artikkel ilmus 25.jaanuaril 2019 ajalehes “Õpetajate leht”

ERKOS astus EVÕLi liikmeks

Eesti Rootsi Keele Õpetajate Seltsi üks  eesmärk on toetada oma liikmete professionaalset arengut, pakkudes neile mitmekülgsed koolitus- ja enesetäiendusvõimalusi.

Oleme viimastel aastatel korraldanud mitmeid erialaseid täiendkoolitusi ning õppe- ja kultuurireise, millega meie liikmed on väga rahule jäänud.

Kuid selleks, et suudaksime ka edaspidi oma liikmeid toetada  ja pakkuda veel paremaid võimalusi erialaseks arenguks arutas ERKOSe juhatus 13.08.2018 toimunud koosolekul  Eesti Võõrkeele Õpetajate Liidu (EVÕL) ettepanekut astuda nende liikmeks.

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit on organisatsioon, mille kaudu toimub võõrkeeleõpetajate professionaalset arengut toetavate ürituste (koolitused, piirkondlikud seminarid, sügiskonverentsid, ümarlauad, infopäevad) korraldamine, koostöövõimaluste laiendamine võõrkeeleõpetajate ja võrgustike vahel, projektides ning programmides (sh rahvusvahelistes) osalemine, täienduskoolituse kavandamine ja korraldamine, nõustamine, info edastamine, parima praktika ja kogemuste jagamine nii Eestis kui väljaspool Eestit. (http://www.voorkeelteliit.eu/meist)

Liitumine EVÕLiga annab ERKOSe juhatuse arvates meie liikmetele suuremad valikuvõimalused,  võimaluse osaleda EVÕL liikmena mitmetel  põnevatel koolitustel ja erinevates projektides ning ka nendepoolne rahaline toetus on meile suureks abiks. 

Avalduse EVÕLiga liitumiseks esitasime oktoobris 2018 ja see kiideti EVÕLi poolt kohe heaks, nii on ERKOS alates 2018. aasta oktoobrist  EVÕLi liige.

Helina Puksmann
ERKOS esindaja EVÕL juures

2021: ERKOS ei ole enam EVÕLi liige.

Vastuvõtt Soome saatkonnas

Kõik Eesti üldhariduskoolides, gümnaasiumides ja ametikoolides tegutsevad rootsi keele õpetajad oli kutsutud Soome saatkonda Tallinnas, et võtta vastu stipendiumidiplom seoses Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga.

Kokkutulnuid tervitas Soome suursaadik Timo Kantola. Projekti tutvustas seltsi Historiska Bilder juhataja Henry Wiklund ja stipendiumidiplomi andis üle seltsi sekretär Carl-Johan Hindsberg.

Stipendium jagati välja toetamaks rootsi keelt ja rootslust Eestis ning ergutamaks õpetajaid, kes rootsi keelt Eesti koolides õpetavad. Seltsi Historiska Bilder meelest on rootsi keele õpetamine ja õpetaja panus olulise tähtsusega ja annab õpilastele keelelise lisakapitali.

Täname kõiki projektiga seotud inimesi ja ka ERKOS liiget ning endist esinaist Eva-Tiina Põllustet, kes oli projekti Eesti-poolne koordinaator, meeldiva üllatuse eest.

Vastuvõtt toimus reedel, 28. septembril 2018.

ERKOS: Koolituspäev rootsi keele õpetajatele Tartus 5. novembril 2018

Esmaspäeval, 5. novembril 2018 toimus Tartus seminaripäev ERKOSe liikmetele. Koolituse ruum Jakobi 2-114, Tartu.

Kava:
9:45 kogunemine, hommikukohv

10:00  Muutunud maailm ja õpetaja tegevusmudelid – interaktiivne seminar. Koolitaja: andragoog ja psühholoog Erle Nõmm koolituskeskusest Tõru

11:30-11:45 kohvipaus

11:45-12:45  Svenskan i dag: fallgropar, nya uttryck & vanliga misstag som svenskstuderande och lärare gör. Yvonne Leipalu, Kunskapscenter

13:00-14:00 lõuna omal käel koos sõpradega ERKOSest (Tartu kesklinna restoranides, paljudest neist hea ´päevalõuna´ valik)

14:00-15:00 Att undervisa i svensk kultur. Professor Daniel Sävborg, Tartu Ülikool.

Koolitus toimus Tartu Ülikooli Maailma keelte ja kultuuride kolledžis, Philosophicumis
(endine “keemiahoone”) Jakobi 2.Kõigile osalejatele ERKOSe tunnistus.

Mälestuste kogumise võistlus koolinoortele ja üliõpilastele “Eesti ja Põhjamaade koostöö 1988-2018”

Mälestuste kogumise võistlus “Eesti ja Põhjala koostöö 1988-2018”

Kallid Põhjala keeli ja kultuure õppivad koolinoored ja üliõpilased vanuses 17-23!

Kindlasti oled oma vanematelt, õpetajatelt või treeneritelt, samuti vanematelt õdedelt-vendadelt või tuttavatelt kuulnud põnevaid lugusid 1980ndate lõpust ja 1990ndate algusest, st. enne sinu sündi.

Nüüd on sul vahva võimalus anda oma panus, et need mälestused vaid suusõnaliseks ja kaduvaks ei jääks. Kutsume Sind osalema mälestuste kogumise võistlusel „Eesti 100, Eesti ja Põhjala koostöö taasaktiveerumine 28″, mis keskendub perioodile 1988-2018.

Alustuseks võid mõelda, meenutada, küsida kogukonna liikmetelt näiteks:

„Kuidas Teie külasse, linna või kooli saabusid ”esimesed välismaalased”. Kuidas korraldati nende vastuvõttu, millised olid esimesed vastureisid Põhjamaadesse jne.“

Teemad ei ole piiratud ja nagu uurimistöös ikka, võiksid kirjeldusele lisada ka väikese analüüsi: miks see teema on sinu kodukandile, koolile, inimestele, sinule endale ja Eestile tähtis?

Kas ja millised sõprussidemed, võrgustikud, projektid või ühiskonna ja institutsioonide arendamised on sellest välja kasvanud? Mida on see koostöö või kogemus meile andnud ja

mida saame vastu anda või edasi anda teistele kogukondadele, uutele põlvkondadele jne.

Loomingulisus, huvitava uurimisobjekti leidmine ja analüüsi fookus, oskus märgata seoseid ning üldistusoskus on osa hinnatavast ülesandest. On täiesti lubatud olla lõbus, kaasav, jagada midagi uut, tulla välja tavapärasest erinevate seisukohtadega. Samas – palun pea meeles, et austada tuleb inimeste integriteeti, kindlasti luba küsida, kas nad on nõus end just enda nimega tsiteerida lubama jne.

Haara pastakas ja märkmik ja mine räägi nende inimestega, kes olid selle koostöö sünni juures. Heida pilk kohalikele ajalehtedele või külasta arhiivi, muuseumit ning vaata mida vahvat ja nostalgiahõngulist on seal sellest ajast (ja kogu Eesti uuest iseseisvusperioodist) seoses Põhjamaade ja nende koolide, omavalitsuste, kodanikuühenduste või lihtsalt Eesti-Põhjala inimeste kohtumistest-koostööst leida?

Põhjala keelte õpilasena oled terviklikuma pildi saamiseks vajadusel – st. olenevalt töö uurimisküsimusest -loomulikult teretulnud intervjueerima ka välismaalasi, kes siia saabusid – millised olid nende ootused, esimesed muljed, milline nägi Eesti välja. Kas ja mida leidub vastava Põhjala sõpruslinna arhiivides, ajalehtedes, kodulehtedel nende visiitide ja/või koostöö kohta.

Täiendav info:

Igast koolist valitakse välja viis parimat mälestuste kogumistööd ja need saadetakse korraldusmeeskonnale.

Parimate tööde autorid saavad esineda 2019. aasta kevadel toimuval konverentsil “Eesti 100. Põhjala ja Eesti taaskoostöö 28: mälestused, koostöö, tänapäev”.

NB! Töö võid kirjutada ka pikema uurimisprojekti või uurimistööna oma kooliuurimisprojekti jaoks, st. teha sellest kaks ühes uurimistöö ja saata meie võistlusele uurimisprojekti lühivariant.

Koolide uurimisprojektide tingimused esitab iga kool õpilastele ise. Võta ühendust

oma kooli vastava aine ja skandinaavia keele õpetajaga hea projekti koostamiseks.

Saada meile võistlusel osalemiseks uurimisprojekti kokkuvõte või artikkel, mis on

kuni neli A4 lehekülge pikk (Arial, 12 pt, reavahe 1,5)

korraliku, teadusliku ülesehitusega:

Teemapüstitus/uurimisküsimus

Sissejuhatus

Üldisem taust

Uurimisobjekt ja selle analüüs, järeldused

Kokkuvõte

Uurimistööle palume lisada paarirealise enesetutvustuse eesti ja inglise keeles (kes sa oled, millises koolis/ülikoolis õpid) koos teemavaliku põhjenduse ning fotoga endast. Saada see elektrooniliselt või esita paberil ühe Wordi dokumendina oma kooli võistlusega tegelevale õpetajale.

Tähtajad:

Õpetajad saadavad oma kooli parimad ja lõplikult viimistletud tööd edasi 15. novembriks 2018 e-postiaadressile: viivika.voodla@ut.ee.

Parimad tööd selguvad kevadeks 2019.

Käesolev jätkuprojekt täidab ilukirjandustõlkevõistlusega sarnast põhilist eesmärki: aktiveerida ja kaasata koole, õpilasi ja õpetajaid mõtlema meie ja Põhjamaade ühisest ajaloost, selle tähendusest Eesti jaoks ja läbi nende mõtestamiste leidma häid uusi eesmärke nii enda kui regiooni arenguks ja tulevikuks.