Rubriigiarhiiv: Aktuaalset

Ainevõistlus 2019 Pärnus

Esmakordselt toimus Pärnus rootsi keele ainevõistlus. Ettevõtmine leidis aset reedel, 15. märtsil 2019 ja sellest võttis osa 42 õpilast viiest erinevast koolist.

Ainevõistlust on korraldatud rootsi keelt õppivatele gümnasistidele aastast 2013 ja seega oli sel aastal toimunu seitsmes kord. Varem on ainevõistlust korraldatud Gustav Adolfi Gümnaasiumis, Noarootsi Gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis. Sedapuhku jõudis järg Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi kätte.

Igal aastal on ainevõistlusel erinev teema, näiteks nagu Eesti ja Rootsi suhted, Rootsi kultuurigeograafia, muusika ja film ning sel aastal oli teemaks tuntud rootslased. Küsimusi oli tänavu 24.

Võitjad 2019 olid järgmised:
Jätka lugemist →

Eesti rootsi keele õpetajate selts on 15-aastane

2018. aasta oli Eesti rootsi keele õpetajate seltsi (ERKOS) jaoks juubeliaasta. Selts loodi 4. aprillil 2003 ning sellesse kuulub pisut üle poolesaja entusiasti, kelle tegevus on seotud rootsi keele ja kultuuriga. Lisaks rootsi keele õpetajatele on liikmete hulgas näiteks tõlke, tõlkijaid ja giide, kultuurisekretär ja riigiametnik.

Seltsi eesmärkide elluviimiise eest on aastate jooksul hea seisnud juhatuse esimehed Juta-Tiia Mägi, Eva-Tiina Põlluste ja Kai Sommer. ERKOSel on aastatepikkune meeldiv koostöö Rootsi Suursaatkonnaga Tallinnas, Soome rootsi keele õpetajate seltsiga, ühinguga Riksföreningen Sverigekontakt ja mitme ettevõttega Eestis.

Koos on korraldatud nii mõnigi õnnestunud üritus. Traditsiooniks on saanud koolitused ja kohtumised kultuuritegelastega. Üheks suuremaks ettevõtmiseks võib pidada nädalast keelelaagrit Noarootsis, mil tutvuti erinevate keeleõppe meetoditega ning tehti ka praktilisi ülesandeid. Näiteks töötati põhjalikult läbi Rootsis välja antud põhikooli tasemele sobiv õpik, millele koostati hulk lisamaterjale. Viimasesse, 5. novembril Tartu Ülikoolis toimunud koolituspäeva mahtus andragoogikaspetsialisti Erle Nõmme interaktiivne loeng muutunud maailmast ja õpetaja tegevusmudelitest, seltsi liige Yvonne Leipalu tutvustas uusi väljendeid ja sõnu ning enamesinevaid eksimusi keelekasutusel, professor Daniel Sävborg andis ülevaate Rootsi kultuuri õpetamisest Tartu Ülikoolis. Plaanis on koolitused tõlgi ja tõlkija tööst.

ERKOS korraldab suviti õppereise sellistesse paikadesse, kus kõneldakse või on varem kõneldud rootsi keelt. Nii on reisitud Ruhnu saarele, Helsingisse ja Ahvenamaale. Juubeliaastal viis reis seltsi liikmed Rootsi pealinna Stockholmi. Neil reisidel tutvutakse lisaks vaatamisväärsustele kindlasti ka mõne kohaliku kooliga. Stockholmis külastati kolme kooli: Stockholmi Eesti kooli, Fruängeni kooli ja Vasa Reali. Juuni algul reisitakse Gotlandile.

Kuuel kevadel on gümnaasiumiõpilased saanud võimaluse mõõtu võtta rootsi keele ainevõistlusel, mille teemadeks on olnud kord tuntud rootslased, kord Rootsi geograafia, siis muusika või film. Ainevõistlus on toimunud nii Tallinnas, Noarootsis kui ka Tartus. Ainevõistluse järel on osalejad kohtunud huvitavate kultuuritegelastega ning päev on lõppenud ühislaulmise, -mängude või -tantsudega. Käesoleval aastal toimub ainevõistlus 15. märtsil Pärnus, Sütevaka Humanitaargümnaasiumis ja selle läbiviimisel on otsustanud kaasa lüüa ühingu SOV (Svenska Odlingens Vänner – eesti k. Rootsi Hariduse Sõbrad) liikmed.

Lisaks ERKOSe üritustele on seltsi liikmed sügiseti osa võtnud Baltikumi rootsi keele õpetajate konverentsist ja erinevatest seminaridest. Vahel käiakse koos kinos ja teatris ning korraldatakse muid ühiseid rootsi keele ja kultuuriga seotud ettevõtmisi.

24. oktoobril astus ERKOS EVÕLi (Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu) liikmeks.

Inna Rosar

Artikkel ilmus 25.jaanuaril 2019 ajalehes “Õpetajate leht”

ERKOS astus EVÕLi liikmeks

Eesti Rootsi Keele Õpetajate Seltsi üks  eesmärk on toetada oma liikmete professionaalset arengut, pakkudes neile mitmekülgsed koolitus- ja enesetäiendusvõimalusi.

Oleme viimastel aastatel korraldanud mitmeid erialaseid täiendkoolitusi ning õppe- ja kultuurireise, millega meie liikmed on väga rahule jäänud.

Kuid selleks, et suudaksime ka edaspidi oma liikmeid toetada  ja pakkuda veel paremaid võimalusi erialaseks arenguks arutas ERKOSe juhatus 13.08.2018 toimunud koosolekul  Eesti Võõrkeele Õpetajate Liidu (EVÕL) ettepanekut astuda nende liikmeks.

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit on organisatsioon, mille kaudu toimub võõrkeeleõpetajate professionaalset arengut toetavate ürituste (koolitused, piirkondlikud seminarid, sügiskonverentsid, ümarlauad, infopäevad) korraldamine, koostöövõimaluste laiendamine võõrkeeleõpetajate ja võrgustike vahel, projektides ning programmides (sh rahvusvahelistes) osalemine, täienduskoolituse kavandamine ja korraldamine, nõustamine, info edastamine, parima praktika ja kogemuste jagamine nii Eestis kui väljaspool Eestit. (http://www.voorkeelteliit.eu/meist)

Liitumine EVÕLiga annab ERKOSe juhatuse arvates meie liikmetele suuremad valikuvõimalused,  võimaluse osaleda EVÕL liikmena mitmetel  põnevatel koolitustel ja erinevates projektides ning ka nendepoolne rahaline toetus on meile suureks abiks. 

Avalduse EVÕLiga liitumiseks esitasime oktoobris 2018 ja see kiideti EVÕLi poolt kohe heaks, nii on ERKOS alates 2018. aasta oktoobrist  EVÕLi liige.

Helina Puksmann
ERKOS esindaja EVÕL juures

2021: ERKOS ei ole enam EVÕLi liige.

Vastuvõtt Soome saatkonnas

Kõik Eesti üldhariduskoolides, gümnaasiumides ja ametikoolides tegutsevad rootsi keele õpetajad oli kutsutud Soome saatkonda Tallinnas, et võtta vastu stipendiumidiplom seoses Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga.

Kokkutulnuid tervitas Soome suursaadik Timo Kantola. Projekti tutvustas seltsi Historiska Bilder juhataja Henry Wiklund ja stipendiumidiplomi andis üle seltsi sekretär Carl-Johan Hindsberg.

Stipendium jagati välja toetamaks rootsi keelt ja rootslust Eestis ning ergutamaks õpetajaid, kes rootsi keelt Eesti koolides õpetavad. Seltsi Historiska Bilder meelest on rootsi keele õpetamine ja õpetaja panus olulise tähtsusega ja annab õpilastele keelelise lisakapitali.

Täname kõiki projektiga seotud inimesi ja ka ERKOS liiget ning endist esinaist Eva-Tiina Põllustet, kes oli projekti Eesti-poolne koordinaator, meeldiva üllatuse eest.

Vastuvõtt toimus reedel, 28. septembril 2018.

Mälestuste kogumise võistlus koolinoortele ja üliõpilastele “Eesti ja Põhjamaade koostöö 1988-2018”

Mälestuste kogumise võistlus “Eesti ja Põhjala koostöö 1988-2018”

Kallid Põhjala keeli ja kultuure õppivad koolinoored ja üliõpilased vanuses 17-23!

Kindlasti oled oma vanematelt, õpetajatelt või treeneritelt, samuti vanematelt õdedelt-vendadelt või tuttavatelt kuulnud põnevaid lugusid 1980ndate lõpust ja 1990ndate algusest, st. enne sinu sündi.

Nüüd on sul vahva võimalus anda oma panus, et need mälestused vaid suusõnaliseks ja kaduvaks ei jääks. Kutsume Sind osalema mälestuste kogumise võistlusel „Eesti 100, Eesti ja Põhjala koostöö taasaktiveerumine 28″, mis keskendub perioodile 1988-2018.

Alustuseks võid mõelda, meenutada, küsida kogukonna liikmetelt näiteks:

„Kuidas Teie külasse, linna või kooli saabusid ”esimesed välismaalased”. Kuidas korraldati nende vastuvõttu, millised olid esimesed vastureisid Põhjamaadesse jne.“

Teemad ei ole piiratud ja nagu uurimistöös ikka, võiksid kirjeldusele lisada ka väikese analüüsi: miks see teema on sinu kodukandile, koolile, inimestele, sinule endale ja Eestile tähtis?

Kas ja millised sõprussidemed, võrgustikud, projektid või ühiskonna ja institutsioonide arendamised on sellest välja kasvanud? Mida on see koostöö või kogemus meile andnud ja

mida saame vastu anda või edasi anda teistele kogukondadele, uutele põlvkondadele jne.

Loomingulisus, huvitava uurimisobjekti leidmine ja analüüsi fookus, oskus märgata seoseid ning üldistusoskus on osa hinnatavast ülesandest. On täiesti lubatud olla lõbus, kaasav, jagada midagi uut, tulla välja tavapärasest erinevate seisukohtadega. Samas – palun pea meeles, et austada tuleb inimeste integriteeti, kindlasti luba küsida, kas nad on nõus end just enda nimega tsiteerida lubama jne.

Haara pastakas ja märkmik ja mine räägi nende inimestega, kes olid selle koostöö sünni juures. Heida pilk kohalikele ajalehtedele või külasta arhiivi, muuseumit ning vaata mida vahvat ja nostalgiahõngulist on seal sellest ajast (ja kogu Eesti uuest iseseisvusperioodist) seoses Põhjamaade ja nende koolide, omavalitsuste, kodanikuühenduste või lihtsalt Eesti-Põhjala inimeste kohtumistest-koostööst leida?

Põhjala keelte õpilasena oled terviklikuma pildi saamiseks vajadusel – st. olenevalt töö uurimisküsimusest -loomulikult teretulnud intervjueerima ka välismaalasi, kes siia saabusid – millised olid nende ootused, esimesed muljed, milline nägi Eesti välja. Kas ja mida leidub vastava Põhjala sõpruslinna arhiivides, ajalehtedes, kodulehtedel nende visiitide ja/või koostöö kohta.

Täiendav info:

Igast koolist valitakse välja viis parimat mälestuste kogumistööd ja need saadetakse korraldusmeeskonnale.

Parimate tööde autorid saavad esineda 2019. aasta kevadel toimuval konverentsil “Eesti 100. Põhjala ja Eesti taaskoostöö 28: mälestused, koostöö, tänapäev”.

NB! Töö võid kirjutada ka pikema uurimisprojekti või uurimistööna oma kooliuurimisprojekti jaoks, st. teha sellest kaks ühes uurimistöö ja saata meie võistlusele uurimisprojekti lühivariant.

Koolide uurimisprojektide tingimused esitab iga kool õpilastele ise. Võta ühendust

oma kooli vastava aine ja skandinaavia keele õpetajaga hea projekti koostamiseks.

Saada meile võistlusel osalemiseks uurimisprojekti kokkuvõte või artikkel, mis on

kuni neli A4 lehekülge pikk (Arial, 12 pt, reavahe 1,5)

korraliku, teadusliku ülesehitusega:

Teemapüstitus/uurimisküsimus

Sissejuhatus

Üldisem taust

Uurimisobjekt ja selle analüüs, järeldused

Kokkuvõte

Uurimistööle palume lisada paarirealise enesetutvustuse eesti ja inglise keeles (kes sa oled, millises koolis/ülikoolis õpid) koos teemavaliku põhjenduse ning fotoga endast. Saada see elektrooniliselt või esita paberil ühe Wordi dokumendina oma kooli võistlusega tegelevale õpetajale.

Tähtajad:

Õpetajad saadavad oma kooli parimad ja lõplikult viimistletud tööd edasi 15. novembriks 2018 e-postiaadressile: viivika.voodla@ut.ee.

Parimad tööd selguvad kevadeks 2019.

Käesolev jätkuprojekt täidab ilukirjandustõlkevõistlusega sarnast põhilist eesmärki: aktiveerida ja kaasata koole, õpilasi ja õpetajaid mõtlema meie ja Põhjamaade ühisest ajaloost, selle tähendusest Eesti jaoks ja läbi nende mõtestamiste leidma häid uusi eesmärke nii enda kui regiooni arenguks ja tulevikuks.

Liina Kümnik sai TÜ medali

10. mail Tartu Ülikoolis peetud aktusel anti meie seltsi kauaaegsele liikmele ja juhatuste liikmena seltsi tegemistes osalenud Liina Kümnikule Rootsi Suursaatkonnast  Tartu Ülikooli väike medal. Tartu Ülikool tänab Liinat Rootsiga seonduva info, materjalide ja kultuurisüdmuste jagamise ja korraldamisel aitamise eest läbi pikkade aastate.

Tähistasime seltsi 15. aastapäeva õppereisiga, mis toimus 13.-16.08.2018 ja viis meid Stockholmi. Külastasime Stockholmi Eesti Kooli, Fruängeni kooli ning Stockholmi südalinnas asuvat kooli Vasa Real. Tutvusime ABBA ja Strindbergi muuseumiga ning võtsime osa ühislauluõhtust Allsång på Skansen. Tore oli osaleda rootsikeelsel Stockholmi ekskursioonil ning sõita praamiga vanalinnast Djurgårdeni saarele.

Jätka lugemist →

Rootsi Akadeemia auhind rootsi kultuuri tutvustamise eest välismaal Juta-Tiia Mägile

Rootsi Akadeemia otsustas detsembris 2017 anda Gustav Adolfi Gümnaasiumi rootsi keele õpetajale Juta-Tiia Mägile 2017. aasta auhinna rootsi kultuuri tutvustamise eest välismaal. Niisugust auhinda antakse välja aastast 1992 ja selle on pälvinud õpetajad, tõlkijad või ülikoolide skandinavistikaosakonnad mitmel pool maailmas. Auhinna suurus on 40 000 Rootsi krooni. Juta-Tiia Mägi on selle auhinna esimene eestlasest laureaat. Lisaks Juta-Tiia Mägile sai 2017. aasta auhinna ka Peterburis tegutsev tõlkija Anna Savitskaja.

Juta-Tiia Mägi õpetab rootsi keelt Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumis alates 1994. aastast. Ta on üks Rootsi Keele Õpetajate Seltsi asutajaid 2003. aastal ning on olnud ka Tallinna Ülikooli õppejõud, juhendanud mitmeid keelekursusi ning tegutsenud giidina. Juta-Tiia Mägi innustab oma õpilasi lisaks keeleõppele osa saama ka rootsi kultuurist: kirjandusest, muusikast, teatri- ja filmikunstist ning ajaloost, külastades ühiselt Eestis toimuvaid Rootsiga seotud kultuuriüritusi. Loomulik osa õppetööst on Rootsi sõpruskoolide külastamine ja nende vastuvõtmine Eestis ning osalemine Põhjamaade ühisprojektides. Gustav Adolfi Gümnaasiumi rootsi keele õppesuuna ja Rootsi Suursaatkonna pikaajaliste koostöötraditsioonide hulka kuuluvad Lucia-päeva ja Gustav Adolfi päeva tähistamine, kooli koor ja rootsi keele klasside õpilased on esinenud kuninglike visiitide ja Rootsi rahvuspüha vastuvõttudel.

Soovime ERKOSe asutajaliikmele Jutale palju-palju õnne!

Rootsi Akadeemia pressiteade