6. märtsil toimus Noarootsis 8. üleriigiline rootsi keele ainevõistlus, mille korraldajaks oli Eesti Rootsi Keele Õpetajate Selts, Rootsi saatkond Tallinnas ja Noarootsi Gümnaasium. Sel korral oli teemaks “Eesti ja Rootsi suhted”. Noarootsi Gümnaasium oli taolise ürituse võõrustajaks juba teist korda. Ainevõistlusel osalesid õpilased Gustav Adolfi Gümnaasiumist, Vanalinna Hariduskolleegiumist, Tallinna Saksa Gümnaasiumist ja Pärnu Sütevaka Gümnaasiumist – kokku 48 õpilast.

Rootsi saatkonna I sekretär Linda Nilsson tutvustas lisaks meie riikide vahelisele koostööle ka tööd saatkonnas. Pärnu õpilased kõnelesid kaneelisaiakestega seotud traditsioonist ja neid sai esitluse järel igaüks ka mekkida tänu Rootsi saatkonna peakokale.

Ainevõistlust kajastati ka ajakirjas Sverigekontakt (nr. 2, 2020, lk. 37), Karol-Liis Loik ja Rainer Talvik “Ämnestävling i svenska Estland“.

9. novembril 2019 käisime ühisel kultuurireisil Helsingis. Päevakava oli tihe ja sisukas. Reisi ajendiks oli rootsi kirjaniku ja draamakirjaniku Jonas Hassen Khemiri näidendi “Vi som är hundra” lavastus Helsingi Rootsi teatris. Meie külastasime päevast etendust (kl 14, 2019). Meid oli kokku 24 teatrihuvilist. 

Ajakava:

• 6:45 Kogunesime D-terminali piletikassade juures.
• 7:30-9:30 Tallink Silja (väljumine D-terminalist, laevasõit 7:30-9:30).
• 10:15-11:30 külastasime Helsingi uut raamatukogu Ood (giid Camilla Nemlander-Sjöberg).
• 12-13 lõuna omal käel.
• 14:00-15:15 teatrietendus Jonas Hassen Khemiri “Vi som är hundra” Helsingi Rootsi teatris.
• 16-18 Vaba aeg. 
• Tagasi tulime laevaga 19:30-21:30 (õhtusöök laeval).

Foto: Tuomas Uusheimo
Källa: https://www.architecturalrecord.com/articles/13931-helsinki-central-library-oodi-by-ala-architects

Oodi raamatukogu asub Helsingi linna mõttes väga tähtsas keskuses – ühelt poolt raudteejaama läheduses, teisalt Tölö lahe ääres, mille teisel kaldal on parlamendihoone ja Finlandiatalo. Lisaks asuvad samas hoonetegrupis veel Muusikamaja, Sanoma hoone ja Kiasma. Meie giid Camilla Nemlander-Sjöberg rõhutas, kui palju pakkumisi laekus arhitektuurikonkursile ja millist rõõmu tegi, kui selgus, et võiduprojekti autoriteks osutusid soomlased: Antti Nousjoki jt. arhitektuuribüroost ALA Arkitekter. Ehitusjärgus ja projekteerimisel rakendati äärmiselt demokraatlikke meetodeid – linnarahvalt küsiti, mida nad sooviksid raamatukogus näha, millised teenused oleksid vajalikud jms. Kui veebiküsitlustele enam ideid juurde ei tulnud, küsiti inimestelt tänaval. Tulemuseks on avar dünaamiliste joontega hoone, mis on sisustatud erinevate mõtteliste keskustena, mis võitis muuhulgas maineka auhinna Public Library of the Year 2019. Raamatukogu avati Soome vabariigi 100. aastapäeva auks päev enne rahvuspüha 5. detsembril 2018 – seega vähem kui aasta tagasi.

Kui esimesel korrusel asuvad restoran, turismiinfo ja lühikese laenutustähtajaga populaarse kirjanduse laenutus, siis teisel korrusel paiknevad erinevate tegevuste ja teenuste ruumid. On võimalik rentida õmblusmasinaid, õmbluskomplekte, printida 3D-printeriga, broneerida koosolekuruume, stuudioid, kööki, istuda vaikses rohelise taimeseinaga nurgas või astmikul.

Juba oma asukoha tõttu linna keskel ja raudteejaama lähedal on raamatukogu väga populaarne kohtumispaik. Kolmandal korrusel on madalad riiulid raamatutega, ruumi ümbritseb igast küljest klaasseinad, mis on keraamiliste lund meenutavate täppidega kaetud – need täpid on välja arvestatud varjama otse sissepaistvat päikest valgemal ajal.

Lugemisnurkades katsid põrandat erinevad temaatilised vaibad. Näiteks oli ühel kujutatud Aleksis Kivi tuba ülaltvaates. Ühes nurgas oli laste ala – lastekirjandus, mängupaik ja muinasjututuba. Vaated raamatukogusaalile ja aknast Tölö lahe poole olid imeilusad. Kohalikele elanikele, kes hangivad endale Helmet-kaardi, on enamik teenuseid ja ruumide broneerimisi tasuta. Kui meil on mõni koostööpartner Helsingis, saaksime korraldada koosoleku või seminari seal. Miks mitte?

Lõunapausi kasutasid inimesed erinevalt, aga üldjoontes kujunes kesklinnas asuv Akadeemiline raamatupood magnetiks, mis tõmbas kõiki erineval ajal ligi. Kogu grupi peale kokku ostetud raamatute hulk oli aukartustäratav. 

Kell 14 päeval käisime Helsingi Rootsi teatris, mis on imeilus hoone kesklinnas. Tegelikult asus samas kohas kunagi legendaarne Engeli teater (1827) mille projekteeris Helsingi kontekstis väga oluline arhitekt Carl Ludvig Engel. Paraku jäi see juba 19. sajandi keskpaigaks liiga väikeseks. Uus teatrihoone telliti arhitekt Georg Theodor Chiewitzilt (1860), kuid see hoone hävis üsna pea tulekahjus ning uue arhitektiks oli Nikolai Benoit Venemaalt, hilisema laiendusega tegelesid 1930ndatel Soome kuulsad arhitektid Eero Saarinen ja Jarl Eklund. Seega viibisime väga ajaloolises hoones. Etendus toimus Amose laval – see lava on nimetatud Amos Anderssoni auks, kes tegeles uue teatrihoone fassaadi kujundamisega ja kelle auks on nimetatud ka Helsingi uus kunstihoone Amos Rex.

Natalie Ringler lavastas Jonas Hassen Khemiri näidendi Vi som är hundra Rootsi teatris 2019. aasta sügisel, esietendus toimus 3. oktoobril.  Osades Anna Hultin, Cecilia Paul ja Helen Willberg. Lavastaja Natalie Ringler on öelnud, et ei soovi lavastusele anda ühtegi epiteeti: sõltub inimesest endast, kuidas ta etenduse vastu võtab – tegemist on kas koomikaga vürtsitatud tragöödiaga või kurvameelse komöödiaga.

(c) Fotografi: Pierre Björk

Ka meie seas oli erinevaid arvamusi, aga üldine mulje paistis olevat positiivne – mõtteainet oli palju, huvitavad lavastuslikud ja lavakujunduslikud nüansid andsid Khemiri täpsele tekstile väga palju juurde. Mõnevõrra üllatas, et etendus anti puhtas soomerootsi keelevariandis (mitte riigirootsi keeles soomerootsi hääldusega), isegi kohanimed olid Soomega seotud. 

Näidendist kirjutatakse teatri kodulehel rootsi keeles nii: Jonas Hassen Khemiri “Vi som är hundra”

Foto: Ruth Laidmets

Pärast teatrikülastust liiguti ringi taas omal käel ja erinevates kohtades. Väiksem grupp liikus edasi HAM-i ning külastas näitusi Tove Janssoni pannoodest, Ellen Thesleffi maalidest, meeleoludest teise maailmasõja ajal skulptuuris, maali- ja fotokunstis, ja sugudesegadusest fotokunstis.