Liisa Suomela ja Tiinaliisa Granholm (Svenska Nu, Hanaholmen)

2025. aasta hilissügisel toimus Nordplus projekti “I språkets hav” esimene moodul Helsingis Hanaholmenis.

Projekt sai alguse koostöökohtumisest Soome rootsi keele õpetajatega aasta varem Helsingis, mille järel toimus projektikirjutamine jaanuaris (ERKOSt esindasid Ruth ja Kadi-Riin) ja veidi hiljem saabus ka positiivne vastus rahastajatelt. Projekti eesmärgiks on luua õppematerjale rootsi keele õppijatele, mis käsitleks Agenda 2030 jätkusuutlikkuse teemasid, kuid tutvustaks samal ajal erinevate maade õpilastele ümber Läänemere ka ühisosa rootsi keele näol: seda keelt ei räägita mitte ainult Rootsis, vaid ka Soomes, ajalooliselt on räägitud ka Eestis.

Igale moodulile saab kandideerida eraldi, igast riigist (Soome, Eesti, Rootsi) on oodatud osalema 8 osalejat. Seekord esindasid Eestit peale Ruthi ja Kadi-Riini veel Kaire Hakk, Inna Rosar, Maarja Aaloe, Knud Jessen, Lisbet Evelin Niinepuu ja Juta Mägi.

Kohtumine Soomes keskendus väga tugevalt Läänemere olukorrale, ent osalejatel oli võimalus ka kuulda ettekannet keelte õppimise korraldusest Soomes (mis klassis milliseid võõrkeeli juurde valitakse) ja külastada Helsingi Põhjamaade kooli (Nordiska skolan i Helsingfors), kus (enamjaolt ükskeelsed) soome emakeelega lapsed õpivad mõnel päeval soome, mõnel rootsi keeles (nt. lugege lingilt). Olgugi et oli halloween ja tavapäraste tundide asemel oli tavapärasest rohkem temaatilist meeleolu, võisid Nordplusi projektis osalejad siiski esimese tunni ajal liikuda erinevates klassides, mille uksed olid lahti jäetud. Samuti selgitas teise klassi õpetaja Ia Qvist hiljem lähemalt õpetamispõhimõtteid koolis.

Helsingis kuuldud ettekanded:

• “Rädda Östersjön”, kommunikatsioonispetsialist Emma Wickman, Baltic Sea Action Group.
• “Svenskan i Finland – med fokus på svenskundervisningen”, pedagoogiline koordinaator Oona Mertoniemi, Hanaholmen.
• “Dialog för social hållbarhet”, koordinator Vilja von Weissenberg, Stiftelsen Dialogpaus.

Korraldati ka külastus John Nurminens Stiftelse meremuuseumisse.

Teise päeva pärastlõuna ja kolmanda ehk viimase päeva ennelõuna kulusid grupitöödena õppematerjalide valmistamisele. Valminud materjalid avaldatakse projekti lõppedes projekti kodulehel.

Teine päev lõppes aga kultuuriüritusega, ühiskülastusega Helsingi rootsi teatrisse (Svenska teatern) “Röövlitütar Ronja” etendusele, mis liigutas igas vanuseklassis teatrikülastajaid.

Lisandväärtusena hindasid osalejad kõige enam võimalust kohtuda tegevõpetajatega naabermaadest ja sõlmida koostöösuhteid.

Järgmine kohtumine toimub 7.-9. mail 2026 Eestis, Läänemaal. Peagi (17. novembril 2025) avaneb taotlusvoor sellesse moodulisse.

2025. aasta sügisene konverents toimus Vilniuses 24.-26. oktoobril 2025. ERKOSest osales seekord 6 inimest: Ruth, Inna, Eva-Tiina, Heikki, Virge ja Kristel (Kääramees). Konverentsiprogrammi ettekanded olid järgmised (toome siinkohal ära pealkirjad ja esinejate tiitlid rootsikeelsetena).

• Sverigekontakt informerar. Sofia Tingsell, generalsekreterare.
• Svenska Institutet informerar. Monika Rönngren, handläggare.
• “Svenskt mode: Från idé till butikshylla: Resan bakom ett plagg”, Claes Bergman, Senior Designer, Björn Borg Clothing AB.
• “Från såpa till reality – vårt oändliga behov av lägerelds-TV.” Workshop: Hur kan vi arbeta med såpor i undervisningen? Gun-Marie Larsson, lektor, Vilnius universitet.
• “Några Svenska lyriker och att arbeta med dikt i klassrummet. Föreläsning värvat med workshop.” (Gunilla Rydholm Eriksson, skådespelare, teaterlärare, föreläsare Folkuniversitetet och Sensus samt Malva Kulturförening).
• “Heter det sneakers nu?” Sofia Tingsell, fil.dr, generalsekreterare Sverigekontakt
  Projektpresentation.
• Workshop 2 – ta med material och/eller frågor som du vill ta upp:
  A. Läromedel och digitala lärresurser;
  B. Svenskundervisning på universitetet.

Osalejad said osa ka Erika Sausverde ringkäigust Vilniuse ülikoolis ning lühikesest Vilniuse linnatuurist Nora Strikauskaitė juhtimisel. Esimesel õhtul tervitati meid Rootsi saatkonnas.

Samal ajal hoidis närve pingul Valgevene provokatsioon Leedu piiridel, lennujaamad suleti kahel ööl, mitu lendu jäid ära, lennukiga reisivate Eesti osalejate lend hilines. Leedu kaalus isegi piiride sulgemist Valgevenega. Rootsi korraldajad tervitasid konverentsil siiski samavõrra sõbralikult ka osalejaid Valgevenest, mis võis mõnes osalejas tekitada vastakaid tundeid.

4. märtsil kohtusid Tallinnas lähikonna erinevate gümnaasiumide rootsi keele õpetajad – Lisbet Evelin Niinepuu, Kadi-Riin Haasma, Juta-Tiia Mägi, Anne Roovere ja Merle Nestra.

Püüti kaardistada gümnaasiumide suhtumist rootsi keele õpetamisse ja õpilaste nõudlust selle järele. Järeldus oli, et gümnaasiumidel on võõrkeelte valikul vabad käed, kuid kuna gümnasistid saavad teise võõrkeele ise valida, on rühmade avamine ja vajadus õpetajate järele täiesti ettearvamatu. On koole, kus ühel aastal tuleb rühm kokku ja teisel aastal jälle mitte.

Tundub, et gümnasistide valikutes jäävad ettepoole saksa, prantsuse, vene, soome ja hispaania keel. Rootsi keele positsiooni parandamiseks/taastamiseks on keeleõpetajal endal midagi raske ära teha, kuid me kõik näeksime loomulikult hea meelega, et gümnaasiumides õpilastel see valik oleks, kasvõi kolmanda võõrkeelena.

Seoses vana juhatuse volituste lõppemisega 10. juunil 2024 valis seltsi üldkoosolek uue juhatuse: Ruth Laidmets ja Kadi-Riin Haasma-Jõerand.