Rubriigiarhiiv: Seltsi kroonika

ERKOS astus EVÕLi liikmeks

Eesti Rootsi Keele Õpetajate Seltsi üks  eesmärk on toetada oma liikmete professionaalset arengut, pakkudes neile mitmekülgsed koolitus- ja enesetäiendusvõimalusi.

Oleme viimastel aastatel korraldanud mitmeid erialaseid täiendkoolitusi ning õppe- ja kultuurireise, millega meie liikmed on väga rahule jäänud.

Kuid selleks, et suudaksime ka edaspidi oma liikmeid toetada  ja pakkuda veel paremaid võimalusi erialaseks arenguks arutas ERKOSe juhatus 13.08.2018 toimunud koosolekul  Eesti Võõrkeele Õpetajate Liidu (EVÕL) ettepanekut astuda nende liikmeks.

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit on organisatsioon, mille kaudu toimub võõrkeeleõpetajate professionaalset arengut toetavate ürituste (koolitused, piirkondlikud seminarid, sügiskonverentsid, ümarlauad, infopäevad) korraldamine, koostöövõimaluste laiendamine võõrkeeleõpetajate ja võrgustike vahel, projektides ning programmides (sh rahvusvahelistes) osalemine, täienduskoolituse kavandamine ja korraldamine, nõustamine, info edastamine, parima praktika ja kogemuste jagamine nii Eestis kui väljaspool Eestit. (http://www.voorkeelteliit.eu/meist)

Liitumine EVÕLiga annab ERKOSe juhatuse arvates meie liikmetele suuremad valikuvõimalused,  võimaluse osaleda EVÕL liikmena mitmetel  põnevatel koolitustel ja erinevates projektides ning ka nendepoolne rahaline toetus on meile suureks abiks. 

Avalduse EVÕLiga liitumiseks esitasime oktoobris 2018 ja see kiideti EVÕLi poolt kohe heaks, nii on ERKOS alates 2018. aasta oktoobrist  EVÕLi liige.

Helina Puksmann
ERKOS esindaja EVÕL juures

2021: ERKOS ei ole enam EVÕLi liige.

Vastuvõtt Soome saatkonnas

Kõik Eesti üldhariduskoolides, gümnaasiumides ja ametikoolides tegutsevad rootsi keele õpetajad oli kutsutud Soome saatkonda Tallinnas, et võtta vastu stipendiumidiplom seoses Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga.

Kokkutulnuid tervitas Soome suursaadik Timo Kantola. Projekti tutvustas seltsi Historiska Bilder juhataja Henry Wiklund ja stipendiumidiplomi andis üle seltsi sekretär Carl-Johan Hindsberg.

Stipendium jagati välja toetamaks rootsi keelt ja rootslust Eestis ning ergutamaks õpetajaid, kes rootsi keelt Eesti koolides õpetavad. Seltsi Historiska Bilder meelest on rootsi keele õpetamine ja õpetaja panus olulise tähtsusega ja annab õpilastele keelelise lisakapitali.

Täname kõiki projektiga seotud inimesi ja ka ERKOS liiget ning endist esinaist Eva-Tiina Põllustet, kes oli projekti Eesti-poolne koordinaator, meeldiva üllatuse eest.

Vastuvõtt toimus reedel, 28. septembril 2018.

ERKOS: Koolituspäev rootsi keele õpetajatele Tartus 5. novembril 2018

Esmaspäeval, 5. novembril 2018 toimus Tartus seminaripäev ERKOSe liikmetele. Koolituse ruum Jakobi 2-114, Tartu.

Kava:
9:45 kogunemine, hommikukohv

10:00  Muutunud maailm ja õpetaja tegevusmudelid – interaktiivne seminar. Koolitaja: andragoog ja psühholoog Erle Nõmm koolituskeskusest Tõru

11:30-11:45 kohvipaus

11:45-12:45  Svenskan i dag: fallgropar, nya uttryck & vanliga misstag som svenskstuderande och lärare gör. Yvonne Leipalu, Kunskapscenter

13:00-14:00 lõuna omal käel koos sõpradega ERKOSest (Tartu kesklinna restoranides, paljudest neist hea ´päevalõuna´ valik)

14:00-15:00 Att undervisa i svensk kultur. Professor Daniel Sävborg, Tartu Ülikool.

Koolitus toimus Tartu Ülikooli Maailma keelte ja kultuuride kolledžis, Philosophicumis
(endine “keemiahoone”) Jakobi 2.Kõigile osalejatele ERKOSe tunnistus.

Tähistasime seltsi 15. aastapäeva õppereisiga, mis toimus 13.-16.08.2018 ja viis meid Stockholmi. Külastasime Stockholmi Eesti Kooli, Fruängeni kooli ning Stockholmi südalinnas asuvat kooli Vasa Real. Tutvusime ABBA ja Strindbergi muuseumiga ning võtsime osa ühislauluõhtust Allsång på Skansen. Tore oli osaleda rootsikeelsel Stockholmi ekskursioonil ning sõita praamiga vanalinnast Djurgårdeni saarele.

Jätka lugemist →

Õpetajate koolituslaager Noarootsis 14.-18. augustil 2017

Selleks, et rootsi keele õpetajate seltsi tegevusvõimekust suurendada ja liikmete rootsi keele õpetamise oskusi täiendada, korraldas selts 14.-18. augustil 2017 Noarootsis laagri, mille läbiviimist toetas Euroopa Sotsiaalfond, Rootsi Suursaatkond, Riksföreningen Sverigekontakt ja Eesti riik. Õpetajad said ülevaate võõrkeele õpetamisest põhikoolis, neile tutvustati Sister Mary meetodit ja erinevaid IKT vahendeid, mida võõrkeeleõppes kasutada. Lisaks tutvusid laagrilised rannarootslaste kultuuripärandiga Noarootsis ja Haapsalus, vaatasid Rootsi filme ja sõitsid ka Ruhnu jaala Vikaniga. Seltsi liikmed vahetasid kogemusi, jagasid üksteisele oma õppematerjale ja nõuandeid ning koostasid põhikoolis rootsi keele õpetamiseks sobiva õpiku “Fördel” juurde lisamaterjali. Saime üksteisega paremini tuttavaks ja seltsi liikmete arv suurenes. Laagris osalenud leidsid, et selliste koolituslaagritega tuleks kindlasti jätkata.

Fotod: Kai Sommer

 

Ahvenamaa reis 6.-10. august 2017

Aasta tagasi ilmus Minu-sarjas raamat “Minu Ahvenamaa”, mille autoriks Janne Kütimaa. See raamat pani mõtte liikuma selles suunas, et võiksime seltsi liikmetega ka Ahvenamaad külastada. Ahvenamaa on nii lähedal, aga ometi piisavalt kaugel. Kõik on sõitnud Rootsi reisil Ahvenamaast mööda, kuid vähesed on seal laevalt maha tulnud. Ahvenamaa kuulub küll Soome riigi alla, kuid ametlikuks keeleks on rootsi keel, mis teeb saarestikust suurepärase sihtpunkti rootsi keelt praktiseerida soovijatele.

Meie esimesel reisipäeval tutvusime saareriigi pealinna Mariehamniga – linn asutati 1861 ja sai nime Vene tsaarinna Maria Aleksandrovna järgi (Aleksander II abikaasa). Giid Linda Englund tutvustas meile olulisemaid paiku, kuid ka eluolu. Õhtul külastasime Rootsi peakonsulaati, kus konsul Olof Ehrenkrona andis põhjaliku ülevaate Ahvenamaa majanduse arengust ja erilisusest.

Teisel päeval sõitsime risti läbi Mandri-Ahvenamaa Eckeröst Bomarsundini, kus Krimmi sõja ajal 19. sajandi keskel hävitati inglise ja prantsuse laevastiku poolt venelaste võimas kindlus. Külastasime samuti Kastelholmi lossi, mis oli keskajal oluliseks punktiks Rootsi ja Soome vahel ning ka kuninglikuks vanglaks. Päeva tegi meeleolukaks meie giid Bosse Ahlnäs.

Kolmandal päeval tutvusime Ahvenamaa saarestiku ühe kaugeima saare Kökariga ja Kökari saarestikuga. Meie giidiks oli “Minu Ahvenamaa” autor Janne. Saar on erilise tähendusega Eesti jaoks, sest II maailmasõja ajal jõudsid sinna põgenikud Eestist, kes said sööki, peavarju ja hoolitsust kökarlaste juures, enne kui nad liikusid edasi Rootsi poole. Saime külastada Kökari kooli, mis meile kui õpetajatele eriliselt huvi pakkus.

Sellel päeval jõudsime teha veel laevasõidu Kökari saarestikus ning sõitsime saarestiku ühe kaugeima saareni, Källskärile. Saar on eriline oma olustikult, kuid ka selle poolest, et sinna rajas 1960. aastatel oma maapealse paradiisi Rootsi vabahärra Göran Åkerhiälm, kellele saar meenutas Kreeka saarestikku. Saar on tõepoolest eriline, sest koosneb peaaegu täiesti kiviväljadest ja on ime, et seal üldse midagi kasvada saab.

Meie reis oli ainult väike tutvumine selle saareriigiga, kuid avastamist jätkub seal veel. Soovitame võtta aeg maha ja sõita puhkusele Ahvenamaale.

Muljed pani kirja Eva-Tiina.